pühapäev, 30. oktoober 2016

Alles see oli, kui ühel kenal kolmapäevasel päeval, 26. oktoobril, toimus veebiseminar. Nüüd on juba kätte jõudnud  pühapäev ja meie blogi ikka veel täiendamata. Kibekiiresti likvideerime selle puudujäägi! Blogi pidamine nimelt nõuab loomevaimu kohalolekut, aga kahjuks oli see vaim meie teadmata neljapäevast laupäevani puhkuse võtnud ja ilmutas end taas alles selsamasel pühapäevasel pärastlõunal.
Niisiis- tagasi kolmapäeva, 26. oktoobrisse. Meil olid sel päeval juba hommikust saadik käed-pead tegemist täis. Toimus töökoosolek, kus tegevus viidi läbi sektsioonides, st esimeste, teiste ja kolmandate klasside õpetajad toimetasid grupiviisiliselt  vabalt valitud  kohas, mis pidi jääma koolimaja piiridesse, ning panid paika konkreetse tegevuse, saavutatavad õpitulemused ja läbiviidavate tegevuste hindamismudeli. Neljanda klassi ja viienda klassi õpetajad otsustasid ülesandele läheneda individuaalselt. Tegevuses sekundeerisid kõik kooli töötajad, ka osalise koormusega kolleegid. Keegi ei jää meie erilise nädala tegemistest kõrvale! (Etteruttavalt võin öelda, et loodetavasti ei jää see eriline nädal üldse mitte eriliseks, vaid muutub üsna tavapäraseks tegutsemise vormiks :)).  
Selleks ajaks, mil oli vaja valmistuda veebiseminariks, oli enamusel töö valmis saanud, jäi vaid iluravi. Veebiseminar ise oleks meie jaoks peaaegu lõppenud „pilt on, häält ei ole“ meetodil. Nii tore oli lugeda kannatlikult ja järjepidevalt antud juhtnööri, et vajuta üleval vasakus ääres olevale valgele mikrofoni pildikesele ja see läheb vupstigi roheliseks. No ei läinud see nii lihtsalt roheliseks midagi. Muide, alles kiirmeetodil koolimaja sel hetkel kõige vaiksemasse ruumi toimetatud kolmas rüperaal osutus nii lahkeks, et mikrofon läks roheliseks :) Ja ka Muraste Kool sai siiski sõna sekka öelda.
Neljapäev, 27. oktoober oli meil taas mõeldud selleks, et üheskoos vaagida, millised on meie  hindamismudelite head ja vead ning need võimalikud vead siis välja noppida, et jääks vaid head. Selleks oli meile appi tulnud selle ala asjatundja Leelo Tiisvelt, kes on üks ütlemata tore ja tark naine.
Aga miks me üldse vaeva näeme hindamismudelitega? Siinkohal on paslik üle korrata meie digipöördeline eesmärk, milleks on „Muutunud õpikäsituse kasutamise mudeldamine ühe nädala jooksul läbi lõimitud projektõppe, kasutades digivahendeid ja LEGO´sid“. 
Mis me teha jõudnud oleme?
  •  Oleme paika pannud nädala, mil tegevus toimuma saab, so 7.- 11. november 2016.
  •  On toimunud kaks töökoosolekut, kus on õpetajad on kurssi viidud nädala õppetegevuse eripäradega ning tutvustatud tunnijaotuskava. Eesti keel ja matemaatika ning osalt ka vanemate klasside inglise keel on põhiained ning käsitletakse üldjuhul eraldi (soovi korral võib ka lõimida teiste ainetega), ülejäänud ained saavutavad nädala õpitulemused lõimituna projektõppe raames.
  •  Õpetajatele on tutvustatud erinevaid digivahendeid ja digivõimalusi, mille hulgast tuleb valida vähemalt üks, mida siis reaalselt kasutada. Kindlasti ei saa selleks üheks olla projektori tavapärane kasutamine esitluse näitamiseks!
  • Üks vaheajapäev oli tervenisti konkreetse töö jaoks- tegevused, õpitulemused, hindamismudel vajasid ju vormistamist.
  • Ühel päeval pühendusime valminud hindamismudelite analüüsile, et need ikka parimal võimalikul moel valmis saaksid.
  • Lõplik tähtaeg hindamismudelite esitamiseks on 31.10.

 Meie ise siin Murastes oleme väga rahul, et teeme just seda, mida teeme. Ilma muutusteta ei ole võimalik edasi liikuda. Kuidas me muidu saaksime ellu viia oma visiooni: „Muraste Kool on aastaks 2020 uut õpikäsitust praktiseeriv silmapaistev kogukonnakool, mis väärtustab looduskeskkonda ja koostööd, ning kus iga õpilase individuaalne areng ja koolirõõm on pühendunud õpetajatele südameasjaks“.
Loomulikult on ka meil omad kännud, mille otsa komistame. Ei ole see tee muutunud õpikäsitluse rakendamise poole sugugi mitte sile ja sirge.  Inimesed on ju erinevad ning muutused ei ole kõigi jaoks teretulnud. Muutused on vahel isegi hirmutavad, eriti kui need eeldavad ka erinevate tehnikavidinate näppimist. Siiski- kõige alus on koostöö. Igakülgne koostöö. Koos suudame mägesid liigutada ja hirmukännud välja juurida. Tagasi minna ei ole võimalik, ikka edasi!
Kui meie nädal läbi on saanud, postitame kindlasti kokkuvõtte ka blogisse. Vahepeal oleme ilmselt tegemistega nii hõivatud, et seda teha ei jõua. Kuid mine tea, äkki jagame muljeid ka jooksvalt :)


2 kommentaari:

  1. Head Muraste kolleegid!
    Vabandust, et tagasiside andmisega hilinesime (põhjuseks ikka see Hispaania).
    Lugedes teie blogi, hakkas süda sees laulma. Olete oma kooliarendusega julgelt ja kindlalt õige suuna valinud - aastaks 2020 on teie kooli näol toimimas üks innovaatiline, muutunud õpikäsitusega ja mis kõige tähtsam - kõigile osapooltele koolirõõmu pakkuv õppeasutus.
    Tore, et te ei ole võtnud võimalust projektõppes osaleda n.ö põhiainete õpetajatelt, ise pooldame nende ainete õpetamist pigem eraldi.
    Projektõppeks sobivate/võimalike/vajalike ainete lõimimine, pidades silmas õpitulemuste saavutamist, on keeruline. Tekkiski küsimus, kuidas sattus lisaks muusikaõpetusele, kehalisele kasvatusele valikusse ajalugu? Mis selle valiku tingis? Projektõppe puhul on ääretult tähtis koostöö vanematega ja kogu paikkonnaga, ja seda te teete, tublid!
    Teie arendusprojekt on vajalik ja eesmärgistatud, ootame põnevusega teie kommentaare seonduvalt hindamismudelitega.
    Minge julgelt edasi, sest tuleviku töökohad vajavad täitmist digitaalse kirjaoskusega inimestega.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh ilusa kommentaari eest! Me siin Murastes naudime tõesti väga seda, mida ja kuidas teeme. Ja rõõmu on igas päevas, ka nendes, millesse on pikitud ka kurvakstegevaid aspekte.
      Meie kool on algkool. Seega oma klassiga sel nädalal tegutsevad klassiõpetajad on ühtlasi ka põhiainete õpetajad. Seega käib lõiming pigem muusika, tantsu, kehalise kasvatuse, poiste tööõpetuse ja inglise keelega, mida meil enamasti annavad eraldi õpetajad.
      Ajalugu kuulub meie kõige vanema klassi- 5. klassi õppekavasse. Sellepärast on aine ka lõimituna põimitud projektõppesse. Seda enam, et ajalugu on justnimelt aine, mida annab edukalt lõimida, kuna see on ju seoses kõige muuga.
      Igatahes, tänasel kesknädalal oleme me jätkuvalt rõõmsad ja rõõsad ning tegevus koolimajas käib lustiga.

      Kustuta