Alles see oli, kui ühel kenal kolmapäevasel päeval,
26. oktoobril, toimus veebiseminar. Nüüd on juba kätte jõudnud pühapäev ja meie blogi ikka veel täiendamata.
Kibekiiresti likvideerime selle puudujäägi! Blogi pidamine nimelt nõuab
loomevaimu kohalolekut, aga kahjuks oli see vaim meie teadmata neljapäevast
laupäevani puhkuse võtnud ja ilmutas end taas alles selsamasel pühapäevasel
pärastlõunal.
Niisiis- tagasi kolmapäeva, 26. oktoobrisse. Meil olid
sel päeval juba hommikust saadik käed-pead tegemist täis. Toimus töökoosolek,
kus tegevus viidi läbi sektsioonides, st esimeste, teiste ja kolmandate
klasside õpetajad toimetasid grupiviisiliselt vabalt valitud
kohas, mis pidi jääma koolimaja piiridesse, ning panid paika konkreetse
tegevuse, saavutatavad õpitulemused ja läbiviidavate tegevuste hindamismudeli.
Neljanda klassi ja viienda klassi õpetajad otsustasid ülesandele läheneda
individuaalselt. Tegevuses sekundeerisid kõik kooli töötajad, ka osalise
koormusega kolleegid. Keegi ei jää meie erilise nädala tegemistest kõrvale! (Etteruttavalt
võin öelda, et loodetavasti ei jää see eriline nädal üldse mitte eriliseks,
vaid muutub üsna tavapäraseks tegutsemise vormiks :)).
Selleks ajaks, mil oli vaja valmistuda
veebiseminariks, oli enamusel töö valmis saanud, jäi vaid iluravi. Veebiseminar
ise oleks meie jaoks peaaegu lõppenud „pilt on, häält ei ole“ meetodil. Nii
tore oli lugeda kannatlikult ja järjepidevalt antud juhtnööri, et vajuta üleval
vasakus ääres olevale valgele mikrofoni pildikesele ja see läheb vupstigi
roheliseks. No ei läinud see nii lihtsalt roheliseks midagi. Muide, alles
kiirmeetodil koolimaja sel hetkel kõige vaiksemasse ruumi toimetatud kolmas
rüperaal osutus nii lahkeks, et mikrofon läks roheliseks :) Ja ka Muraste Kool
sai siiski sõna sekka öelda.
Neljapäev, 27. oktoober oli meil taas mõeldud selleks,
et üheskoos vaagida, millised on meie hindamismudelite
head ja vead ning need võimalikud vead siis välja noppida, et jääks vaid head.
Selleks oli meile appi tulnud selle ala asjatundja Leelo
Tiisvelt, kes on üks ütlemata tore ja tark naine.
Aga miks
me üldse vaeva näeme hindamismudelitega? Siinkohal on paslik üle korrata meie
digipöördeline eesmärk, milleks on „Muutunud
õpikäsituse kasutamise mudeldamine ühe nädala jooksul läbi lõimitud
projektõppe, kasutades digivahendeid ja LEGO´sid“.
Mis me teha jõudnud oleme?
- Oleme paika pannud nädala, mil tegevus toimuma saab, so 7.- 11. november 2016.
- On toimunud kaks töökoosolekut, kus on õpetajad on kurssi viidud nädala õppetegevuse eripäradega ning tutvustatud tunnijaotuskava. Eesti keel ja matemaatika ning osalt ka vanemate klasside inglise keel on põhiained ning käsitletakse üldjuhul eraldi (soovi korral võib ka lõimida teiste ainetega), ülejäänud ained saavutavad nädala õpitulemused lõimituna projektõppe raames.
- Õpetajatele on tutvustatud erinevaid digivahendeid ja digivõimalusi, mille hulgast tuleb valida vähemalt üks, mida siis reaalselt kasutada. Kindlasti ei saa selleks üheks olla projektori tavapärane kasutamine esitluse näitamiseks!
- Üks vaheajapäev oli tervenisti konkreetse töö jaoks- tegevused, õpitulemused, hindamismudel vajasid ju vormistamist.
- Ühel päeval pühendusime valminud hindamismudelite analüüsile, et need ikka parimal võimalikul moel valmis saaksid.
- Lõplik tähtaeg hindamismudelite esitamiseks on 31.10.
Loomulikult
on ka meil omad kännud, mille otsa komistame. Ei ole see tee muutunud
õpikäsitluse rakendamise poole sugugi mitte sile ja sirge. Inimesed on ju erinevad ning muutused ei ole
kõigi jaoks teretulnud. Muutused on vahel isegi hirmutavad, eriti kui need
eeldavad ka erinevate tehnikavidinate näppimist. Siiski- kõige alus on koostöö.
Igakülgne koostöö. Koos suudame mägesid liigutada ja hirmukännud välja juurida.
Tagasi minna ei ole võimalik, ikka edasi!
Kui
meie nädal läbi on saanud, postitame kindlasti kokkuvõtte ka blogisse. Vahepeal
oleme ilmselt tegemistega nii hõivatud, et seda teha ei jõua. Kuid mine tea,
äkki jagame muljeid ka jooksvalt :)
Head Muraste kolleegid!
VastaKustutaVabandust, et tagasiside andmisega hilinesime (põhjuseks ikka see Hispaania).
Lugedes teie blogi, hakkas süda sees laulma. Olete oma kooliarendusega julgelt ja kindlalt õige suuna valinud - aastaks 2020 on teie kooli näol toimimas üks innovaatiline, muutunud õpikäsitusega ja mis kõige tähtsam - kõigile osapooltele koolirõõmu pakkuv õppeasutus.
Tore, et te ei ole võtnud võimalust projektõppes osaleda n.ö põhiainete õpetajatelt, ise pooldame nende ainete õpetamist pigem eraldi.
Projektõppeks sobivate/võimalike/vajalike ainete lõimimine, pidades silmas õpitulemuste saavutamist, on keeruline. Tekkiski küsimus, kuidas sattus lisaks muusikaõpetusele, kehalisele kasvatusele valikusse ajalugu? Mis selle valiku tingis? Projektõppe puhul on ääretult tähtis koostöö vanematega ja kogu paikkonnaga, ja seda te teete, tublid!
Teie arendusprojekt on vajalik ja eesmärgistatud, ootame põnevusega teie kommentaare seonduvalt hindamismudelitega.
Minge julgelt edasi, sest tuleviku töökohad vajavad täitmist digitaalse kirjaoskusega inimestega.
Aitäh ilusa kommentaari eest! Me siin Murastes naudime tõesti väga seda, mida ja kuidas teeme. Ja rõõmu on igas päevas, ka nendes, millesse on pikitud ka kurvakstegevaid aspekte.
KustutaMeie kool on algkool. Seega oma klassiga sel nädalal tegutsevad klassiõpetajad on ühtlasi ka põhiainete õpetajad. Seega käib lõiming pigem muusika, tantsu, kehalise kasvatuse, poiste tööõpetuse ja inglise keelega, mida meil enamasti annavad eraldi õpetajad.
Ajalugu kuulub meie kõige vanema klassi- 5. klassi õppekavasse. Sellepärast on aine ka lõimituna põimitud projektõppesse. Seda enam, et ajalugu on justnimelt aine, mida annab edukalt lõimida, kuna see on ju seoses kõige muuga.
Igatahes, tänasel kesknädalal oleme me jätkuvalt rõõmsad ja rõõsad ning tegevus koolimajas käib lustiga.