Nonii, meie tore digipöördeline projektinädal on läbi saanud. 7. – 11. 11. 2016 läheb Muraste Kooli ajalukku kui esimene konkreetne samm muutunud õpikäsitluse rakendamise suunas. Esmaspäeval, 14.11, mil kooli aatriumisse oli isadepäevale pühendatud hommikuüritusele kogunenud suur hulk isasid, vanaisasid ja ka emasid, esitleti projektinädala vilju. Ehk sai kino, kuna kõik meie 10 klassi olid saanud valmis filmilõigu, mida üheskoos vaatasime.

Kuidas meil siis läks? Kokkuvõtvalt võib öelda, et oli tegus ja huvitav nädal, mil nii õpilased kui õpetajad lähenesid õppimisele tavapärasest hoopis erinevalt. Puudusid ju konkreetsed ainetunnid,  kogu tegevus kulges lõimituna-põimituna-seostatuna omas rütmis. Õpikud-töövihikud jäid enamasti puutumata. Esimene vasikas ei läinud meil sugugi aia taha, kuid eks alati saab paremini. Nii tuleb edaspidi paremini mõelda läbiva teema valikule. Samas on selge, et ainete lõiming ja teemapõhine õpe on suund, mis üsna kiiresti kasutusele võtta tuleb.

Siinkohal meie pisut teistmoodi nädala kokkuvõte 2.b klassi näitel, nimelt on nende 22 toreda selli klassijuhatajaks kirglik muutunud õpikäsitluse pooldaja, kes täitsa juhuslikult osaleb digijuhtimise koolitusel ja kirjutab just praegu blogisissekannet :)

Kõigi kolme 2. klassi projektinädala aluseks oli sama teema „Milline on minu isa?“,   samad õpitulemused ning hindamisjuhend (mis on lisatud eelmisesse blogipostitusse), samas kõik õpetajad lähenesid sellele erinevalt. Ka valminud filmiklipid olid erinevad.

Niisiis: kõik õpilased said projektinädalale eelneva nädala keskel kätte ankeedid.  Lastel tuli oma isad reaalselt ära mõõta ja kaaluda ning andmed kirja panna. Lisaks oli vaja läbi viia intervjuu isaga, et rohkem teada saada nii issi lemmikvärvi, automargi, spordiala, unistuste jne kohta. Kõik vastused tuli kenasti kirja panna  ja ankeet projektinädala esmaspäeval kooli kaasa võtta.

Esmaspäeval rääkisime hindamismudelist, kogu nädala tegevustest, samuti loosisime grupid, mis kogu nädala koostööd pidi tegema. Igal selle nädala hommikul seadsime päeva eesmärgid ning rääkisime tegevustest, mis teha tuleb.

Suur rõhk sellel nädalal oli koostöisel grupitööl. Grupis arutati ankeetides sisalduvat ning valmisid mõistekaardid. Nende põhjal arvutasime koos suurel ekraanil isade keskmise pikkuse, kaalu ja jalanumbri.

Isade ametid oli huvitav teema. Erinevaid ameteid sai palju. Nende põhjal valmis kunstiprojekt. Kõik said A3 paberil mehe figuuri, mis tuli oma isa ametit silmas pidades ära värvida ning välja lõigata (küll see kääridega täpne lõikamine on ikka raske töö!). Isale kleebiti juurde asjad, ilma milleta ta elada/töötada ei saa. Enamasti olid selleks mobiiltelefonid ja rüperaalid. Isade kujud kinnitasime seinale. Kokku sai näitus 22-st eriilmelisest isast.

Isade lemmiksöökidest, automarkidest ja muust valmisid laste käe läbi tagxedo.com keskkonnas sõnapilved. Et sõnad ikka grammatiliselt õigesti pilve kirja saaksid, tuli kasutada elektroonilist õigekeelsussõnaraamatut.

StoryStarteri Legoklotside abil lavastati gruppides mingi isade tegevus, mis ise ka üles filmida tuli.

Aardejahilaadne mäng nii toas kui õues andis gruppidele peamurdmist nii mõistatuste ja ristsõna lahendamisel, luuletusse riimsõnade otsimisel kui ka isade sportliku tegevuse imiteerimisel ning filmile jäädvustamisel.

Inglise keelt õpivad lapsed esimest aastat, seega on nad veel üsna algajad. Ingliskeelsed isa ja perega seotud sõnad said selgemaks nii neid mõistekaarti üles tähendades kui ka õues looduslike vahendite abil kirja pannes.

Kuna meie projektinädal oli mõnusalt lumine, siis käisime õuesutsakaid tegemas üsna palju. Lumes kõnni- ja jooksuharjutusi teha on ju palju lõbusam kui saalis.

Palju elevust tekitas incredibox.com abil muusika miksimine. Kusjuures kõik grupid pidid ka muusikalõigu, millega rahule jäid, klassijuhataja meilile saatma.

Isadepäevakingituseks issidele valmisid eriilmelised  pusled. Iga laps kavandas, valis töövahendid ja kujundas pusle ise. Lisaks meisterdas iga laps oma isale kaardi.

Need viis päeva möödusid koos toimetades kiiresti. Ei saa salata, et nädala lõpuks olid nii lapsed kui klassijuhataja väga väsinud. Kuid see oli selline hea väsimus. Meie filmilõik sai selline: 

Kuna materjali, mida lapsed filmisid, oli oluliselt rohkem, siis sai lisaks valmis ainult meie klassi vanematele mõeldud  täispikk versioon, mida kodudes koos popcorniga vaadata saab :)

Vahepeal meedias kajastust leidnud uudis, et Soome loobub aastaks 2020 õppeainetest ja läheb üle kombineeritud lõimitud õppele on tekitanud meil nö omakoolinalja, et Soome ja Muraste Kool loobuvad õppeainetest :) Nimelt räägib ju ka meie visioon aastast 2020…

Tere taas!

No ei saa me oma rõõmu teiega jagamata jätta :)

Käes on kolmapäev, meie digipöördelise projektinädala kolmas päev. Ega meil muul ajal ka koolikell tegevusi ei katkesta, kuid praegu on ikka eriti tore. Kõik klassid kulgevad omas rütmis. Ainult söögivahetunnid ning õuevahetund on kindlal ajal. Nii lapsed kui õpetajad on rõõmsalt elevil. Kõik arvestavad kõigiga. Kui ikka kusagil keegi filmib, siis püütakse eriti vaikselt mööda hiilida või jäetakse sootuks minemata.

Iga hommik algab päeva eesmärkide tutvustamise ja läbiarutamisega ning lõpeb kokkuvõttega. Arutasin täna teise klassiga, et kas nad ikka on aru saanud, mis aineid me võtnud oleme. Said küll! Tähepilvede tegemine oli ju täitsa eesti keel, mõõtühikud ja keskmise arvutamine matemaatika, see, milline isa välja näeb ning tema pikkuse- kaalu reaalne mõõtmine loodusõpetus, erinevatest ametitest ja tegevustest rääkimine inimeseõpetus jne. Õppetöö käib hoogsalt, mis siis, et õpikuid ja töövihikuid ei kasutata. Ja uskuge, kõik planeeritud õpitulemused ka saavutatakse, kuhjaga isegi.

Kõigi klasside nädala tegevustel peab olema konkreetne väljund, on selleks siis film, näidend, pantomiim või muu. Kõik klassid esitlevad oma pingutust nõudvat ülesannet 14.11 toimuval isadepäevahommikul.

Lisan juurde näite meie 2. klasside nädala planeeritud õpitulemustest ning hindamismudelist (siia lisandub täpsem tegevuste kava päevade kaupa; ankeedi said lapsed kätte juba eelmisel nädalal). Kõik ülejäänud klassid tegid samal põhimõttel oma variandid.

Tibusid loeme esmaspäeval, kuid senine tegevus koolimajas näitab, et muutunud õpikäsitluse rakendamine toimib tänapäeva laste puhul kindlalt kordades paremini, kui oma aja ära elanud õpik-töövihik meetod.

Vahepeal maha sadanud lumi lausa kutsub õue, seda me oma tubaste tegevuste vahel ka teeme :)

 Me ei istu sugugi päev läbi nutiseadmetes :D

Alles see oli, kui ühel kenal kolmapäevasel päeval, 26. oktoobril, toimus veebiseminar. Nüüd on juba kätte jõudnud  pühapäev ja meie blogi ikka veel täiendamata. Kibekiiresti likvideerime selle puudujäägi! Blogi pidamine nimelt nõuab loomevaimu kohalolekut, aga kahjuks oli see vaim meie teadmata neljapäevast laupäevani puhkuse võtnud ja ilmutas end taas alles selsamasel pühapäevasel pärastlõunal.

Niisiis- tagasi kolmapäeva, 26. oktoobrisse. Meil olid sel päeval juba hommikust saadik käed-pead tegemist täis. Toimus töökoosolek, kus tegevus viidi läbi sektsioonides, st esimeste, teiste ja kolmandate klasside õpetajad toimetasid grupiviisiliselt  vabalt valitud  kohas, mis pidi jääma koolimaja piiridesse, ning panid paika konkreetse tegevuse, saavutatavad õpitulemused ja läbiviidavate tegevuste hindamismudeli. Neljanda klassi ja viienda klassi õpetajad otsustasid ülesandele läheneda individuaalselt. Tegevuses sekundeerisid kõik kooli töötajad, ka osalise koormusega kolleegid. Keegi ei jää meie erilise nädala tegemistest kõrvale! (Etteruttavalt võin öelda, et loodetavasti ei jää see eriline nädal üldse mitte eriliseks, vaid muutub üsna tavapäraseks tegutsemise vormiks :)).  

Selleks ajaks, mil oli vaja valmistuda veebiseminariks, oli enamusel töö valmis saanud, jäi vaid iluravi. Veebiseminar ise oleks meie jaoks peaaegu lõppenud „pilt on, häält ei ole“ meetodil. Nii tore oli lugeda kannatlikult ja järjepidevalt antud juhtnööri, et vajuta üleval vasakus ääres olevale valgele mikrofoni pildikesele ja see läheb vupstigi roheliseks. No ei läinud see nii lihtsalt roheliseks midagi. Muide, alles kiirmeetodil koolimaja sel hetkel kõige vaiksemasse ruumi toimetatud kolmas rüperaal osutus nii lahkeks, et mikrofon läks roheliseks :) Ja ka Muraste Kool sai siiski sõna sekka öelda.

Neljapäev, 27. oktoober oli meil taas mõeldud selleks, et üheskoos vaagida, millised on meie  hindamismudelite head ja vead ning need võimalikud vead siis välja noppida, et jääks vaid head. Selleks oli meile appi tulnud selle ala asjatundja Leelo Tiisvelt, kes on üks ütlemata tore ja tark naine.

Aga miks me üldse vaeva näeme hindamismudelitega? Siinkohal on paslik üle korrata meie digipöördeline eesmärk, milleks on „Muutunud õpikäsituse kasutamise mudeldamine ühe nädala jooksul läbi lõimitud projektõppe, kasutades digivahendeid ja LEGO´sid“. 

Mis me teha jõudnud oleme?

•  Oleme paika pannud nädala, mil tegevus toimuma saab, so 7.- 11. november 2016.
•  On toimunud kaks töökoosolekut, kus on õpetajad on kurssi viidud nädala õppetegevuse eripäradega ning tutvustatud tunnijaotuskava. Eesti keel ja matemaatika ning osalt ka vanemate klasside inglise keel on põhiained ning käsitletakse üldjuhul eraldi (soovi korral võib ka lõimida teiste ainetega), ülejäänud ained saavutavad nädala õpitulemused lõimituna projektõppe raames.
•  Õpetajatele on tutvustatud erinevaid digivahendeid ja digivõimalusi, mille hulgast tuleb valida vähemalt üks, mida siis reaalselt kasutada. Kindlasti ei saa selleks üheks olla projektori tavapärane kasutamine esitluse näitamiseks!
• Üks vaheajapäev oli tervenisti konkreetse töö jaoks- tegevused, õpitulemused, hindamismudel vajasid ju vormistamist.
• Ühel päeval pühendusime valminud hindamismudelite analüüsile, et need ikka parimal võimalikul moel valmis saaksid.
• Lõplik tähtaeg hindamismudelite esitamiseks on 31.10.

 Meie ise siin Murastes oleme väga rahul, et teeme just seda, mida teeme. Ilma muutusteta ei ole võimalik edasi liikuda. Kuidas me muidu saaksime ellu viia oma visiooni: „Muraste Kool on aastaks 2020 uut õpikäsitust praktiseeriv silmapaistev kogukonnakool, mis väärtustab looduskeskkonda ja koostööd, ning kus iga õpilase individuaalne areng ja koolirõõm on pühendunud õpetajatele südameasjaks“.

Loomulikult on ka meil omad kännud, mille otsa komistame. Ei ole see tee muutunud õpikäsitluse rakendamise poole sugugi mitte sile ja sirge.  Inimesed on ju erinevad ning muutused ei ole kõigi jaoks teretulnud. Muutused on vahel isegi hirmutavad, eriti kui need eeldavad ka erinevate tehnikavidinate näppimist. Siiski- kõige alus on koostöö. Igakülgne koostöö. Koos suudame mägesid liigutada ja hirmukännud välja juurida. Tagasi minna ei ole võimalik, ikka edasi!

Kui meie nädal läbi on saanud, postitame kindlasti kokkuvõtte ka blogisse. Vahepeal oleme ilmselt tegemistega nii hõivatud, et seda teha ei jõua. Kuid mine tea, äkki jagame muljeid ka jooksvalt :)

Kuidas meil vahepeal läinud on :)

Huvitav, kas kõigil teistel möödub ka aeg viuhti, nagu meil Murastes, aga igatahes on esimesest koolituspäevast märkamatult juba nädal mööda saanud. Tore oli kõiki digivärgindusest huvitatud kooliperesid kohata. Ja koolitav- koordineeriv rahvas on ka tore :)

Meie Eilikiga lõpetasime neljapäeva õhtul koolituse kahekesi. Priit läks veidi varem ära väga tähtsal põhjusel. Ta on nüüd nimelt täitsa värske Harjumaa Aasta koolijuht. Ja meie oleme väga uhked, et just meie vahva koolijuht selle tiitli pälvis!

Reedel tõestasime, et alati ei pea füüsiliselt kohal olema et asjas osaleda. Digimaailm on piisavalt avar selleks, et koolitusel osaleda ja kaasa rääkida saaks ka mujal olles. Skype oli see tegelane, kes meid aitas.

Kalendris on meil 25. november punasega märgitud. Missioon on meil hetkel küll veel mõtte tasandil, kuid siiski usume, et planeeritav missioon on võimalik ja saab edukalt läbi viidud!

Üleeile oli väga tähtis päev. Õpetajate päev. Kõigile õpetajatele soovime toredat õpetajatepäeva teist püha! Loodetavasti oli teil  sama tore kui meil!

Kes me oleme ja kust me tuleme?

Kadakases mereäärses Muraste külas oma teist kooliaastat alustanud Muraste Kooli töökat ja tublit meeskonda esindavad koolitusel direktor Priit, HEV koordinaator Eiliki ja klassiõpetaja Annika.

Miks me tuleme?

Põhjus koolitusel osalemiseks on üsna lihtne. Meil siin tuulepealsel maal on nimelt ambitsioonikas plaan, et Muraste kool on aastaks 2020 uut õpikäsitust praktiseeriv silmapaistev kogukonnakool, mis väärtustab looduskeskkonda ja koostööd, ning kus iga õpilase individuaalne areng ja koolirõõm on pühendunud õpetajatele südameasjaks. Digiajastul digipädevuste arendamine on uue õpikäsitlusega kaasaskäiv hädavajalik oskus. Kuidas seda õppeprotsessi siis ikka vajalikus suunas juhtida? Sellele küsimusele loodame vastuse leida koolituse käigus.

Kuidas Muraste Kool innovaatilise suuna valis

Et kõik ausalt ära rääkida, peab alustama sellest, et Muraste Kool on täitsa värske kool. 1. septembril oli kooli ajaloo teine kooliaasta avaaktus. Klassikomplekte on kokku 10, õpilasi  212. Kõige vanemad on viienda klassi õpilased.

Vaatamata sellele, et tegutsetud on ühe õppeaasta ja teisest koolis käidud vaid peaaegu kuu, siis julgeme küll väita, et käime edukalt ajaga kaasas.

Meil on iga päev pikk õuevahetund, kõik klassid õpivad  sügisesel ja kevadisel perioodil korra nädalas terve päeva õues, tantsuvahetunnid on regulaarsed ja üheskoos tähistame  erinevaid tähtpäevi. Meil on koos tore olla! Meie toimetamisi ei sega koolikell, vaid aeg kulgeb loomulikult ja tegevuste iseloomu arvestavalt. Lapsevanemad on koolimajja oodatud ning paljud on kasutanud võimalust klassi ees tundi anda, mille teema valib iga vanem ise. Ja meil on oma kooliaed, kastisüsteemne küll, aga ikkagi armas. Ja igal klassil on oma õunapuu ka. Meile meeldib elada loodusega koos.

Jaanuaris rakendasime projektõpet. Ka esimese klassi juntsud said sellega edukalt hakkama ning projektõpet lõpetaval konverentsil tutvustasid lapsed oma kuue esmaspäeva tegutsemise tulemusi ka lapsevanematele.

Koolil on tänu HITSA-le ja Eesti 2.0- le korralik kogu harivaid klotse ja robootikaseadmeid, mida lõimituna õppetöös kasutame.

4. klassi koduklassis saab kasutada SMART- tahvlit.

Tahvelarvuteid meil veel ei ole ja olemasolevad rüperaalid on üsna eakad, aga loodame peagi saada tehnoparki täiendust. Õpetajate isiklikke ja lastele kuuluvaid nutiseadmeid kasutame me õppetöö osana, uute vahendite ootuses, aga siiski.